Kaunite-kooli teatrite produktiivsus pole langenud.
Aprillis-mais toodi õnnestunult välja kõik plaanitud lavastused. Tore oli, et nende ettekandmiseks oli valitud erinevaid mängukohti. Nii esitas Noorteteater oma tantsuetenduse “Teekond tundmatusse“ (lav.Kertu Raja) Salme Keldrisaalis Leelo, kuhu mahtus küll korraga vähe vaatajaid, oli aga võimalus kasutada huvitavat valgust ja rippuvat kangaslage (kunstnik Riina Vanhanen). Antiikne „3 sammu armastuseni“ (lav.Gerda Lukkonen) sobis hästi DAF´i väikesele lavale, tuues publikule lähemale näitlejate mängu nüansid. Sama DAF´i lava pidi paar nädalat hiljem mahutama aga ka üsna suure hulga “Rokkivaid detektiive”, mis oleks problemaatiline olnud, kui lavastaja Katre Jaani poleks leidlikult etendusse haaranud ka osa saalist. Kui lisada veel ka heli- ja valgustehniline boonus Virgo Jaanilt, mõjusid väikesed rokipoisid ja -tüdrukud nagu päris! Enne detektiive suundus Kaunite-kooli rahvas korraks siiski ka Salme suurde saali, et viia vaatajad idamaise muinasjutu “Aladdini imelamp” meelevalda (lav. Hille Savi), kus tuntud lugu Kaunite-kuues ja headuses käis nautimas mitu saalitäit publikut. Ja hooaja lõpp oli kõige pisemate päralt, kes oma “Punamütsikese” loo (lav. Kaari Sillamaa) väikeses saalis emadele-isadele ette kandsid. Näideldi, lauldi ja tantsiti kõigis lavastustes tublisti ja saadi lõpuks ka tunnistused, et siis rõõmsal meelel siirduda suviste tegemiste juurde.