… on see, kui laps/õpilane ühest teatrist on välja kasvanud ja teise teatrisse üle läheb.
Vastavalt esinejate vanusele valitakse ka mängitavad tükid, pannakse need muusikasse, sõnasse ja tantsusammudesse ning kui on kujundatud ka lava ja näitlejad kostüümidesse riietatud – kutsutakse saali publik – samuti vastavalt vanusele.
Kaunite-kooli teatrietenduste valmimisel ei ole õpilased ainult näitlejate rollis vaid nad kaasatakse ka töödesse lava taga – nii tulevad õpilaste hulgast rekvisiitorid, kostümeerijate ja grimeerijate-juuksurite abid, dekoratsioonid valmivad juhendajate käe all jne.
Aga siiski tullakse teatrikooli eeskätt näitemängu tegema – Kaunite-koolis peamiselt muusikalist näitemängu – laulumänge, muusikale, ooperitki ja vahel sekka ka draamatükke ja tantsulavastusi.
Mudilasteater (eelkoolilapsed 4-7a)
Mudilasteatri traditsioon Kaunite-koolis ulatub aastasse 2001, kust alates on eelkoolilaste esituses toodud lavale igaks kevadeks üks laulumäng. Suurem osa neist on olnud tuntud muinasjuttude ainetel („Punamütsike”, „Kakuke”, „Hunt ja 7 kitsetalle”, „Inetu Pardipoeg”, „Rapuntsel” jt), on aga olnud ka algupärandeid („Seiklused Kikerkukermaal”, „Lucia ja maiasmokk-karu”, „Nuplite kuuma lumega jõulud”). Samuti on mudilasteatri lapsi kaasatud suurematesse lavastustesse: „Merineitsi” (veelasteaed), „Mowgli” (hundikutsikad ja väikesed ahvid), „Müllersonide kadunud sugulane” (kiisukesed), „Mäng” (väikesed inglid) jt.
Mudilasteatrit on juhendanud Iren Voites, Andrus Roos, Ele Millistfer, Katre Jaani, Merlin Porkma, Laura Virkkunen. Viimastel aastatel on kõige väiksemate teatritrupi võtnud enda hoole alla koolijuht Kaari Sillamaa. Alati on Mudilasteatri juures olnud ka abilisi, näit – Fatme Helge Leevald, Mailis Kalvik, Kee Abel, Anne-Mary Läll, Marge Tuisk, Siiri Pappel ning nüüd kunstiõpetaja Katrin Lehtjõe.
Laste Muusikateater (õpilased 7-13a)
… alustas tegutsemist Kaunite Kunstide Kooli sünniga 1994 aastal.
Esimesed õpetajad olid näitlejad Peeter Oja ja Andres Raag. Viimane lavastas 1. õ.a. lõpuks 90 lapsega massmuusikali „Seiklused Kikerkukermaal“
Nii sai Kaunite-koolis muusikateatri tegemine alguse.
Õpilaste arvu kasvuga kasvas ka erinevate teatritruppide arv.
Laste Muusikateater tegutses vahepeal isegi kolmes vanusegrupis – nooremas, keskmises ja vanemas, kuni viimane neist Noorte Muusikateatriks ümber nimetati.
Masu ajal liideti Laste Muusikateater üsna pikaks ajaks üheks teatriks kokku, kuid
2015 a.jaanuarist on jällegi töös noorem ja vanem vanuserühm ning kummalgi ka oma lavastus välja tulnud.
Noorem vanusegrupp (õpilased 7-10a)
ja
Vanem vanusegrupp (õpilased 11-13a)
Aastate jooksul on lasteteatri(te)s lavastatud palju tuntud muinasjutt-muusikale („Pöial-Liisi”, „Keisri uued rõivad”, „Vahva rätsep”, „Tuhkatriinu”, „Merineitsi” jt), aga ka ajaloolisi- ja seiklusmuusikale („Üks kõigi ja kõik ühe eest”, „Sultan Saladin ja kuningas Lõvisüda” jt), millest nii mõnigi ka hiljem taaslavastamist on leidnud.
Laste Muusikateatriga on töötanud juhendajad-lavastajad Meelis Muhu, Iren Voites, Andrus Roos, Janika ja Kaari Sillamaa, Kee Abel, Ingrid Kajak, Ele Millistfer, Kertu Raja, Laura Virkkunen jt, viimastel aastatel Katre Jaani, Hille Savi, Johanna-Elise Kabel, Linda-Ellen Toom, Kärt Anton, Mark Oja ja praktikandina Noorteteatri õpilased Sireli Salum ja Kalli Karmel Jaani.
Noorte Muusikateater (õpilased 14- ….a)
Kui lasteteatri suuremad olid jõudnud gümnaasiumi klassidesse, sai teatri vanem rühm nime Noorte Muusikateater ja lavastajaks neile kutsuti näitleja Elle Kull. Tema käe all lavastus mitu klassikalist tükki:„Libahunt“ A. Kitzbergi (muusikaline) draama ja koomiline jant „Peetrus Kuppelvaari naisevõtmised“. Tähtsale kohale tõusid mingil ajal ka sotsiaalse sisuga lavatükid. Ühtejärge tehti neid üsna mitu – „Tütarlaste kooli juhtum“, „Prügimäe printsess“, mõni aasta hiljem „Sinine reede” ja „Positiivsete klubi” ning nüüd pärast pikka vaheaega „Katki”.
Loomulikult ei ole vähenenud kuulsate kirjanduslike ja ajalooliste lavastuste tähtsus. Materjalide täiendamisel on tehtud armastatumad teosed uuesti uues kuues, samuti täiesti uusi lavastusi („Kolm musketäri“, „Kerjuste ooper“ (J.Gay järgi), „Lesed“ (I. Mrožeki komöödia), aga ka muinasjutt-muusikale („Lumivalgeke”, „Lumekuninganna”) ning algupärandeid oma sulest („Valed abielud”, „Verelegend”) jt.
Noore Muusikateatriga on töötanud Elle Kull, Iren Voites, Andrus Roos, Reet Paavel, Ain Saviauk, Kaari Sillamaa, Kristin Pukka, Kaunite-kooli vilistlane Gerda Johnson. Viimastel aastatel üsna pikalt Janika Sillamaa, lisaks Kaunite-kooli vilistlased Kaarel Orumägi, Johanna-Elise Kabel, Mark Oja, Andrus Muuga, Kertu Raja ja repetiitorina Noorteteatri õpilane Viona Vipper. Suurprojekte, kus lisaks Noorteteatrile on kaasatud ka Lasteteatri õpilasi, üliõpilasi, vilistlasi ja külalisesinejaid professionaalide hulgast – on lavastanud Katre Jaani („Jane Eyre”, „Désirée ehk Napoleoni kihlatust Rootsi kuningannaks” jt.).
Üliõpilas- ja Vilistlasteater
… on Kaunite-kooli teatrite hulgas kõige uuem nähtus. Erineb see teistest selle poolest, et aastaringselt tunnist tundi tööd ei tehta vaid tullakse kokku kui konkreetne projekt nõuab lavaletulekut.
Üliõpilasteateatril on ette näidata rokkooper „Faust” (Goethe draama järgi), sõnalis-muusikaline väikese saali tükk „Impressionistid” ja teine väikese saali tükk „Limbo” (M.Garpe draama). Lavastanud on üliõpilasi Janika Sillamaa ja Reet Paavel.
Lisaks nimetatud lavastustele on üliõpilas-näitlejaid kutsutud kaasa mängima ka Noorte Muusikateatri muusikalidesse („Müllersonide kadunud sugulane”) ja suurematesse kontsertprojektidesse (oratoorium „Kristus”, Kaunite-kooli juubelikontsert) ning samuti ülaltoodud suurmuusikalidesse, mida on lavastanud Katre Jaani.
Samuti on üliõpilased kaasa mänginud Kaunite-kooli filmides koos nooremate õpilastega.