Oli kord prints – rikas troonipärija, välimuselt kena, aga raske loomuga.
Viisakalt ei käitunud, vanemaid ei austanud, kaaslasi pilkas, loomi kiusas!
süda õelust täis, kuni lõpuks see tal saatuslikuks sai:
Sõpradega ükskord uljalt ta mööda metsa käis – astus katki väikse lille, see murtult maha jäi!
Tuli Metsaemand, kastis võluveega – lill tal tähtis näis.
Prints vaid naeris õelalt, selja keeras tal, kuni järsku suur kõuemürin käis…
Printsi sõbrad hirmust kangestusid ja siis pagesid kui tuul.
Printsi asemel seisis metsateel keegi karvane ja suur ….
Oli kord prints – rikas troonipärija. Edasi elama ta pidi Koletisena!
See on uue muusikali „Kaunitar ja Koletis” eellugu, mis kõlab esimese lauluna kahe haldja – HeleHaldja ja TumeHaldja esituses.
Niisiis on tulemas Kaari Sillamaa Muusikateatri uus lavatükk – muusikal „Kaunitar ja Koletis”. Lugu on muidugi kõigile tuttav – Jeanne-Marie Leprince de Beaumont` samanimelise jutustuse (avaldatud 1757) ja Sergei Aksakovi muinasjutu „Tulipunane lilleke“ (avaldatud 1858) ainetel.
Etendused Lindakivi Kultuurikeskuses 4. mail kell 19.00 ja 6.mail kell 12.00 ja 19.00.
Kuna tegu on armastatud materjaliga ja sellest on nii palju erinevaid versioone jutustuste, filmide ja lavastuste näol, tundub et kohati tegijad on püüdnud eelmisi aina üle trumbata nii uute tegelaste, uute sündmuste ja ka aina uhkemate võlutrikkidega, Üks ja sama on aga kindlasti tütre soov saada kingituseks punast lille, mille isa murrab nõiutud lossis / lossi aias ja mille eest Koletis nõuab isa elu.
Nii Prantsuse kui Vene muinasjuttudes on Kaunitari isa kaupmees, Saksa filmiversioonis (2012a lastefilm) kõrtsmik, kel sama nimi, Hugo, mis ka kohe lavale jõudva muusikali kaupmehest isal.
Prantsuse kaupmees kaotab oma varanduse merel tormiga, kui tema laevad põhja lähevad. Vene kaupmehest isale tungivad kallale röövlid ja mees jääb samuti vaeseks.
Ka laste arvud on erinevad – Jeanne-Marie Leprince de Beaumont` kaupmehel kuus – kolm tütart, kolm poega, Aksakovi kaupmehel kolm tütart, Disney filmiversioonis ja Saksa filmis – üks – Kaunitar (nimed vastavalt Bell ja Elsa). Disney ja Saksa filmides on Kaunitaril kodukohas austajad – Bellil kohalik casanova Gaston, Elsal – rüütel Bertold.
Neil Kaunitaridel, kel peigmehi pole, on õed – ja need õed on kõik õelad ja kadedad.
Kõigis lugudes läheb isa reisile ja küsib tütardelt, mida nad soovivad kingituseks saada. Vanemad õed soovivad erinevaid asju: Vene muinasjutu vanem ja keskmine õde ihaldavad kullast ja pärlitest peaehet ja Hommikumaa kristallidest peeglit. Prantsuse vanemad õed uhkeid kleite ja kalleid kangaid ning kalliskive ja ehteid, vanemas Prantsuse filmis (1946) aga lausa papagoid ja ahvi.
Prantsuse kaunitar Bellil on lisaks kolmele õele ka kolm venda, kellest üks on end sidunud kurjategijatega, on neile võlgu ja toob isale sellega veel lisapahandusi. Teistes lugudes ei ole ei vendi ega ka nendega seotud muresid.
Erinevad versioonid on ka printsi koletiseks muutmise põhjustest: ühelt poolt on kuri haldjas lihtsalt õelusest muutnud hea ja lahke printsi Koletiseks, teisalt on asi vastupidi – prints on olnud ülbe, peojanuline ja liiderlik ja nõiutud siis karistuseks, et tal oleks aega oma tegude üle järele mõelda.
On ka versioon, kus poja nõidumisega Koletiseks karistatakse halba kuningat.
Enamuses versioonides Koletisel tema nõiutud lossis teenijaid ei ole – vähemalt ei ole nad nähtaval – kirjeldab kaupmehe viibimist lossis Aksakov – et asjad ilmusid ja kadusid, lauale tulid road ja joogid, aga kedagi näha ei olnud. Disney filmis on lossis mööbliks, toidunõudeks ja muudeks majapidamise tarvikuteks muudetud teenijad, Saksa 2012 aasta filmis toimetavad lossis kaks kohmakat tegelast Wenzel ja Irmel, Prantsuse 2014 aasta filmis aga imelikud koeralaadsed elukad, kel suured silmad, pikad rippuvad kõrvad ja võime käia ka kahel jalal.
Kaunitaril on mitmes variandis suur lugemishuvi ja Koletisel on lossis suur raamatukogu.
Vene versioonis püüavad kadedad õed Kaunitari kodus pikemalt kinni hoida – keerates kellad tagasi. Prantsuse versioonis aga teesklevad nii suurt lahkumiskurbust, et õde nende palvel soostub päeva võrra pikamalt koju jääma.
Erinevusi on veelgi, aga lõpp on kõigil sama – Kaunitar tunnistab surevale Koletisele oma armastust, too muutub tagasi printsiks, nõidus kaob ja Kaunitar ja Koletis abielluvad.
Kaunite Kooli Muusikateatri loo lühiversioon on järgmine:
On lesk – kaupmees Hugo – ja tema kuus tütart.
Ja on ka aastaid tagasi olnud halva iseloomuga ja väljakutsuva käitumisega prints, kelle Metsaemand on karistuseks muutnud Koletiseks, et ta valvaks punast roosi, mis kasvab tema lossis. Nõiduse saab murda vaid hea tütarlapse armastus.
Kaupmehe laevad hukkuvad tormisel merel ja vaesunud Hugo jõuab metsas ekseldes Koletise Lossi. Kui ta murrab seal punase roosi, et viia see oma kõige kaunimale tütrele Helenale, ärkab raevunud Koletis ja nõuab Helenat endale. Nii nad kohtuvad – Kaunitar ja Koletis ja nagu kõik teavad, toimub armumine ja nõidusest vabanemine. Lõpp hea, kõik hea!
Autor ja muusikajuht Kaari Sillamaa. Lavastaja Anna Danilson, koreograaf Andra Strandberg ja kunstnik Doris Vahtra.
Laval Kaari Sillamaa Muusikateatri õpilased vanuses 10 –13a. Peaosades Loore Pernilla Maltis, Chasper Peškov, Hans Enno Lepasepp ja Roomet Siiak.
Piletid müügil Piletikeskuses hinnaga 11.90 ja 14.90 ning tund enne etenduste algust kohapeal.