Kes meist ei teaks Walt Disney maailmakuulsat multifilmi „Aladdin” (1992), millele järgnes aasta tagasi (2019) linastunud muusikafilm – samal materjalil.
Lisaks Disneyle on Aladdinist ja tema lambist tehtud filme ka varem (Vene muinasjuttfilm „Aladin” 1966).
Samuti on Aladdin jõudnud kõikvõimalikele teatrilavadele – näiteks meil Eestis võiks nimetada Viljandi Ugalat (1958), Pärnu Endlat (2011), Raadioteatris tehti Aladdinist kuuldemäng (1957), Vene teatris on lugu aga ka praegu repertuaaris.
Kui Kaari Sillamaa libretot looma asus, tuli talle üsna üllatusena, et vanas raamatus, milleks oli üks rebenenud kaantega ja kortsunud lehtedega kapsas, oli tegelasi omajagu rohkem kui oleme harjunud hilisemaist variantidest leidma. Nii oli kõikvõimalikke vaime, kes Aladdini küll hirmutasid, teinekord jälle teenisid – rohkem kui üks, sest imelambi vaimule, keda raamatus nimetati džinn Saimuraš – hiilisid kulla ja kalliskivide koopas ringi veel ka varandusi valvavad vaimud Karu, Madu ja Lõvi. Aafrika nõial Ulmuhhal oli ka oma vaim – sõrmusevaim Dahnaš, kes talle rikkusi kokku tassis. Viimasel hakkas aga teenistuse aeg otsa saama ja tal tuli peatselt 100-ks aastaks sulguda oma sõrmusesse, et oma võlujõu varusid täiendada. Ulmuhha vajas nüüd uut džinni, kelle abil jõukat elu jätkata. Tema otsingud kandsid vilja ja üsna pea jõudis ta Aladdini-nimelise noorukini.
Selle pikka eelloo on paljud filmi- ja teatritegijad ära lõiganud, libretist Kaari leidis selle aga vahva olevat ja nii on seekord laval mitmed vaimud mitmete ülesannetega.
Edasi jätkub aga juba teada-tuntud lugu, kus kehvast perest Aladdin värvikatesse seiklustesse satub, neist võitjana välja tuleb ja lõpuks ka printsess Buduri südame võidab.
Selgituseks pealkirjas nimetatud kahe lambi kohta kinnitab jutu autor, et lampe on tõepoolest kaks – imelamp, mis on vana ja kole ning täpselt samasugune uus, ilus ja läikiv lamp.
Millist osa teine lamp loos etendab, saabki teada see, kes teatrisse tuleb!
Laval õpilased vanuses 11-14a, neljas etenduses astuvad üles kaks koosseisu, mille tõttu on mitmeid suuremaid rolle esitavaid näitlejaid kaks. Nii mängivad ka Aladdini kaks noormeest – Rauno Jonas Küngas ja Mathias Peškov.
Kaunite Kunstide Kooli Muusikateater lavastas „Aladdini imelambi” kord juba mõned aastad tagasi, nimirollis siis Mark Oliver Rahn.
Nagu ka tookord, lavastab loo nüüdki Hille Savi, olles ise ka muusikajuhiks. Koreograaf on Johanna-Elise Kabel. Lavakunstnik Riina Andresen, kostüümikunstnik Janika Sillamaa.
Etendus kestab tund ja 30 minutit koos vaheajaga.
Plaanitud 4 etenduse asemel mängitakse Aladdini-lugu kahjuks vaid kahel korral, sest varasema neljast etendusest tuli kaks maha võtta – hommikul publik ei tule, sest ühiskülastused on keelatud!