Aprilli algul – täpsemalt 2.04 kell 11.00 ja kell 19.00 ning 3.04 kell 11.00 jõuab Lasteteatri noorema rühma esituses Salme suurele lavale taaskord lustlik muinasjutt-muusikal “Vahva rätsep”. Lavastaja Katre Jaani.
Vendade Grimmide muinasjutt “Vahva rätsep” sai Kaunite Kunstide Koolis esmakordselt muusikaliks kirjutatud 2002 aastal, mil seda esitasid lasteteatri noorimad õpilased, nimiosas tänane Kaunite-kooli õpetaja Kertu Raja.
Autor Kaari Sillamaa ei mäletagi enam, miks rätsepa ossa tookord küll tüdruk pandi, mäletab aga hästi seda, et kuna lugu mängiti väikeses saalis, pidi lava olema hästi minimalistlik ja põhikomponent lavast oligi tore suur klots, mida igal vajalikul hetkel keerati – nii oli üks külg klotsist rätsepa tuba, mille otsas too jalad risti õmbles, teine külg osa linnast, kolmas kuninga vastuvõturuum ja neljas suur puu, mille otsast sai röövleid käbidega loopida. Lavastaja oli tookord Iren Voites ja kunstnik Mariann Mardo.
Mõned aastad edasi saabus Kaunite kooli õpetajaks Katre Jaani. Ja just tema esimeseks filmilaagri filmiks sattus samuti “Vahva rätsep”.
Katre ei olnud elus kunagi filmi teinud ja sai tookord Jänedal tõelised tuleristsed, aga koos abivalmi režissööri Kalev Lepikuga said nad asjaga kenasti toime ja samane film on ka täna VIRGO e-poes kenasti saadaval. Sel korral Kertu Raja enam rätsepat ei mänginud vaid sai teha hulga naiselikumat rolli – nimelt printsess Lisetti kammerneitsit. Rätsepana näeme filmis Martin Paju, kes tundis end pearollis eriti suurepäraselt, sest oli tema ju tulnud Katre Jaani käe alt Minimuusikalist ja mis viga hästi teha, kui režissöör juba varasemast ajast tuttav on.
“Vahva rätsepa” filmiversioon oli esmase lavastusega võrreldes oluliselt mahukam – juurde sai loodud mitu laulu, sest filmilaagrisse oli oodata palju osavõtjaid ja eks pidi ju siis rolle rohkem olema ja rollitäitjaile ka laule, mida esitada. Nii said nooti pandud tõelised rätsepa-hittlood “Kokkade öö” ning “Siia slehv ja sinna pael”. Mängu tulid ka kerjused, keda pole ei esimeses muusikali versioonis ega ka muinasjutu algseil autoreil Grimmidel.
Jälle möödus aeg ja Ülevabariigilise Muusikateatrite lõpuetendusena tuli 2010 a märtsis lavale taaskord tuttav lugu “Vahva rätsep” – nüüd veelgi suuremas ja uhkemas versioonis.
Lavastaja jätkuvalt Katre Jaani, näitlejateks lisaks Kaunite Kooli teatriõpilaste kõrval äsja superstaari saates ekraanidele ja vaatajate huviorbiiti tõusnud noored lauljad – Anis Arumets (rätsep Villem), Elisa Kõiv (printsess Lisett), Jaanus Saago (kuningas Aadu), Anne Arrak (kuninganna Aliide) ja Kene Vernik (Kokamamsel). Jälle klõbisesid arvutid ja muusikaautor Kaarile asus appi Janika, et superstaari-mõõtu vokalistidel laval piisava raskusega laule oleks esitada. Valmisid rätsepa laul “7 kärbest ühe hoobiga”, Aadu ja Aliide duett “Tütre nimel kõik ma teen”, printsessi aaria “Liisu öölaul” jt šedöövrid.
Kuna Aadu, Aliide, Liisu ja Kokamamsel tulid lavale alles teises vaatuses, oli paslik samu näitlejaid ära kasutada ka esimeses pooles ja hoopistükkis teistsuguste tegelastena. Nii koperdasidki loo alguses linnapildis kepi ja karkude najal kolm turumutti (Kene Vernik, Anne Arrak ja Elise Kõiv), kes nähes rätsep Villemi silti “7 ühe hoobiga” oma noorusmälestusi hakkasid heietama laulus “Kui mina olin veel noor”, Jaanus Saago astus esimeses pooles üles aga Hiiglasena.
Lavastus oli väga populaarne ja käis kordusetendusega Tartuski.
Ka ühes linnalaagris on “Vahva rätsep” tulnud esitusele – see oli aastal 2014, lavastaja oli siis Hille Savi, nimirollis Mark Oliver Rahn.
Selline pikk ajalugu on “Vahval rätsepal”, mis nüüd jälle ilmavalgust näeb. Kuna esitajateks on Lasteteatri noorema vanuserühma õpilased, siis libreto ja laulud on parim valik kõikvõimalikest variantidest, mis sobib algklasside lastel esitada ja ka vaadata. Nimiosas Grant Partasjuk, printsess Lisett – Maria Katarina Roolaht, kuninganna Aliide – Sofia Helene Pelšs, kuningas Aadu – Mialeene Jahne, Kokamamsel – Kalli Karmel Jaani. Aga Hiiglane on laenatud Noorteteatrist – see on printsess Lisetti vanem vend Martin Alexander Roolaht.
Lavastaja jällegi Katre Jaani, kes samas on ise ka lavakunstnik, muusikajuht Kaari Sillamaa, kostüüme ja rekvisiite sätivad ja valmistavad Kaia Häelme ja Elisabeth Erm.