Legend Tuhkatriinust on tegelikult väga vana, erinevaid teisendeid on avastatud Hiina, Korea, Filipiinide muinasjuttude kogumikest. Vanima legendi on pannud kirja vana-Kreeka ajaloolane Strabon (1.saj.) ja see räägib loo orjatar Rhodopist, kellele isand ilusa tantsu eest kinkinud kulla ja vase sulamist kingad. Kord jões supeldes, kui kingad olid kivile tõstetud, varastas vaarao Ahmosis II pistrik ühe kinga ära ja viis peremehele. Ahmosis II käis läbi kõik ümbruskonna majad, kuulutades, et kellele too king jalga läheb, saab tema naiseks. Kinga tulid proovima kõik tütarlapsed – nii ülikud, teenijad kui ka orjad. Rhodopis tõi aga kaasa ka teise kinga ja saigi nii vaarao kaasaks.
Meie loo libreto aluseks on võetud siiski hilisem – Euroopa variant, mis on kujunenud nii Prantsuse muinasjutumeistri Charles Perrault (sünd. 1628) kui ka Sakslastest vendade Grimmide (sünd 1785 ja 1786) lugude põhjal, kus kuldkingakesed oli vaeslapsele kinkinud Haldjas, millest ühe tütarlaps ballilt põgenedes kuningalossi trepile kaotas.
Ka Eestis on omad Tuhkatriinud: üks Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (sünd 1803) kirjapandult – ilmus “Tuhka-Triinu”nime all kogumikus “Eesti Rahva ennemuistsed jutud” ja selle aluseks võetud ilmselt Grimmide lugu, teine Matthias Johann Eiseni (sünd 1857) sulest “Kuldkinganeitsi”, mis muudest natuke erinev, aga kaotatud kinga proovimisega otsib ka siin Kuningapoeg enesele naist.
Tänastele lapsevanematele ja edasi juba ka lastele on “Tuhkatriinu” lugu tuttav suuresti Walt Disney joonisfilmi kaudu (valminud 1950), aga ikka ka teatrietenduste kaudu, mida Eesti teatrites lavale on toodud:
1986 a lavastati lasteetendus “Tuhkatriinu” tolleaegses Noorsooteatris (mängiti Salme KK laval, nimiosas Maret Mursa), R.Rodgersi ja O.Hammersteini muusikal “Tuhkatriinu”, mis esietendus USA-s 1957a CBS-TV kanalil (esimene telemuusikal maailmas, nimiosas Julie Andrews) jõudis Eesti vaatajate ette Linnahallis 2005 a (nimiosas Nele-Liis Vaiksoo). Rakvere teatris kirjutas kuulsale muinasjutule instseneeringu lavastaja Toomas Suuman ja esietendus see lugu 2010 (nimiosas Natali Lohk),
G. Rossini ooper “Tuhkatriinu” (kirj. 1817) on Eestis lavastatud ühel korral – Estonias 2006 (nimiosas Helen Lokuta), S. Prokofjevi balletti “Tuhkatriinu” aga korduvalt – lähiminevikus Vanemuises 2001 a (nimosas Marika Aidla) ja Estonias 2012 (nimiosas Marina Shkatula), oma üheks lemmikrolliks on Tuhkatriinut nimetanud Balletiliidu auliige Aime Leis jne jne.
Kaunite-kooli “Tuhkatriinu” valmis esmakordselt 2008 a Katre Jaani lavastuses (nimiosas Getter Jaani, prints Kasper Raidam, haldjas Mia Anette Maria Kuklane). Koreograaf oli Katre Jaani ise, muusikajuht Ele Millistfer.
Libreto autoriks vendade Grimmide ainetel oli Kaari Sillamaa, muusika Kaari ja Janika Sillamaa sulest. Tol korral võeti kampa VK Janika võimlemisrühmad ja tänu nii suurele esinejate arvule olid massnumbrid tõeliselt võimsad – linnarahvas, ballikülalised, isegi herned ja läätsed tulid tantsule kui vaene Tuhkatriinu neid korjama pidi.
Samade tegelaste esituses valmis “Tuhkatriinust” 2010 a. muusikafilm, mis vändati Rakvere Linnuses (suurem osa materjali) ja Palme mõisas (lossistseenid, ball ja kingakese kaotamine), režissöör-lavastaja ka siis Katre Jaani, peaoperaator Virko Veskoja.
2016 a. tellis Bastioni aed suvisele vabaõhtulavale Kaunite-koolilt mitu muinasjutt-muusikali pühapäevasteks perelõunateks, nende hulgas ka “Tuhkatriinu”, mida etendati kaks korda – libreto ja muusikaline materjal sama, lavastaja-muusikajuht Hille Savi, koreograaf Kertu Raja (nimiosas Linda Ellen Toom, prints Franck Reisner, haldjas Mia Annaliise Anvelt).
Nii noorte näitlejate esituses, kui nüüd lavale tulevas “Tuhkatriinus”, pole seda tükki veel etendatud – Tuhkatriinu osatäitja Elisabet Kruusmets on 10a, prints Danieli kehastav Mathias Peškov 11a ja haldjas Mia rollis Laura Pärtelpoeg alles 8a.
Kuna laulud on vokaalselt väga nõudlikud (kirjutatud omal ajal ju Getterile), on muusikajuht Kaaril abiks soliste lihvimas ka Janika, lavastaja-koreograaf jällegi Katre Jaani ja kõike imelist, mis laval peab sündima (tõld, kleit jt) – kujundab lavakunstnik Riina Andresen.
Aga veel – selle kolme lavastuse koguproduktina ilmub etenduseks ka Kirjastus Virgo poolt muusikali-raamat “Tuhkatriinu”, kus sees libreto, laulude noodid ja illustratsioonideks Kaunite-koolis erinevates lavastustes üles astunud tegelaste pildid.
Nagu ka kõigis eelmistes Virgo poolt ilmutatud muusikali- ja laulumänguraamatutes, tuleb nüüdsegi väljaande tagakaane vahele ümbrikusse CD, kus laule etendusest esitavad nii erinevad Tuhkatriinud kui ka teised tegelased.
Etendused ja plaadiesitlus toimuvad 23. novembril Salme Kultuurikeskuses kell 11.00 ja kell 19.00