Õppeaasta teine pool möödus tormiliselt – üksteise järel esietendusid vampiirmuusikal “Verelegend” (autor, lavastaja ja kunstnik Janika Sillamaa, muusikajuht Kaarel Orumägi, koreograaf Kertu Raja), haldjamuusikal “Ühe armastuse lugu” (autor Kaari Sillamaa, lavastaja ja kunstnik Kertu Raja, muusikajuht Hille Savi, koreograaf Mari-Ann Kaare) suures saalis ja laulumäng “Punamütsike” (autor Janika Sillamaa, lavastaja, muusikajuht ja koreograaf Katre Jaani, kunstnik Riina Vanhanen) väikeses saalis “Leelo”.
Kõiki neid kolme oli ka varem lavastatud – “Verelegendi” üks kord (2011, lavastaja samuti Janika Sillamaa), “Ühe armastuse lugu” kaks korda (2001 – lavastaja Iren Voites, 2008 – lavastaja Janika Sillamaa) ja “Punamütsikest” kolm korda (2005 – lavastaja samuti Katre Jaani, 2015 – lavastaja Kaari Sillamaa, 2016 – lavastaja Hille Savi) – kusjuures kaks esimest on ka filmideks saanud, “Punamütsike” aga mitte veel.
Kõik lavastused said vaatajate ja ka osalejate poolt heaks kiidetud, võimaluse korral etendame suure lava tükke sügisel korduskorras veel. “Punamütsikesega” oli lausa see probleem, et kuna Leelo karp-saal rohkem kui 50 vaatajat ei mahuta, tuli korraldajatel kahjutundega mitmetele klassikollektiividele tellimused üles öelda lihtsalt ruumipuuduse pärast 🙁 ja tõdeda, et tulevikus peab nii kuulsat muinasjuttu nagu “Punamütsike” samuti suurel laval tegema.
Ka Kaunite-kooli mudilasrühmad õppisid ja esitasid sel kevadel laulumänge tuntud muinasjuttest – “Printsess hernel” (autor Kaari Sillamaa, lavastaja Hille Savi) ja “Rapuntsel” (autor Kaari Sillamaa, lavastajad Merlin Porkma ja Siiri Pappel).
Kuna on aga Eesti Vabariigi 100 sünnipäevale pühendatud hooaeg, toimus aasta lõpukontsert “Minu Eesti, minu lood” sini-must-valgetes värvides ja kujunes justkui väikeseks laulupeoks, kus kõlasid “Ta lendab mesipuu poole”, “Mu isamaa on minu arm”, “Isamaa ilu hoieldes”, “Ärkamise aeg”, aga ka “Must lind”, “Massikommunikatsioon” jt, tantsiti rahvatantse ja jutustati vanaemade ja vanaisade lugusid. Kontserdi lavastas Kaarel Orumägi ja kuigi põhiraskus lasus Noorteteatril, lõi kaasa siiski kogu kool, ka kõige pisemad.
Kui tunnistused käes, toimus traditsiooniline pidusööming ja nii astus Kaunite-kool rõõmsalt algavasse laagrisuvesse.