Liigu põhisisu juurde
Kaari SillamaaKaunite Kunstide Kool
Pood
Õppimine

Astmeline teater

Astmeline teater on see, kui laps või õpilane on ühest teatrist välja kasvanud ja teise teatrisse üle läheb.

Leia sobiv õpe →

Vastavalt esinejate vanusele valitakse ka mängitavad tükid, pannakse need muusikasse, sõnasse ja tantsusammudesse ning kui on kujundatud ka lava ja näitlejad kostüümidesse riietatud – kutsutakse saali publik, samuti vastavalt vanusele.

Kaunite-kooli teatrietenduste valmimisel ei ole õpilased ainult näitlejate rollis, vaid nad kaasatakse ka töödesse lava taga – nii tulevad õpilaste hulgast rekvisiitorid, kostümeerijate ja grimeerijate-juuksurite abid, dekoratsioonid valmivad juhendajate käe all jne.

Aga siiski tullakse teatrikooli eeskätt näitemängu tegema – Kaunite-koolis peamiselt muusikalist näitemängu: laulumänge, muusikale, ooperitki ja vahel sekka ka draamatükke ja tantsulavastusi.

  1. 1

    Mudilaste laulu- ja näitering

    3–4 aastat

  2. 2

    Mudilasteater

    5–7 aastat

    Mudilasteatri traditsioon Kaunite-koolis ulatub aastasse 2001, kust alates on eelkoolilaste esituses toodud lavale igaks kevadeks üks laulumäng. Suurem osa neist on olnud tuntud muinasjuttude ainetel („Punamütsike”, „Kakuke”, „Hunt ja 7 kitsetalle”, „Inetu Pardipoeg”, „Rapuntsel” jt), on aga olnud ka algupärandeid („Lucia ja maiasmokk-karu”, „Nuplite kuuma lumega jõulud”, „Päkapikud Jõulumaal”, „Taluloomade jõuluseiklus” jt). Samuti on mudilasteatri lapsi kaasatud suurematesse lavastustesse: „Merineitsi” (veelasteaed), „Mowgli” (hundikutsikad ja väikesed ahvid), „Müllersonide kadunud sugulane” (kiisukesed), „Mäng” (väikesed inglid) jt.

    Mudilasteatrit on juhendanud Iren Voites, Andrus Roos, Ele Millistfer, Katre Jaani, Merlin Porkma ja Laura Virkkunen. Viimastel aastatel on kõige väiksemate teatritrupi võtnud enda hoole alla koolijuht Kaari Sillamaa. Alati on Mudilasteatri juures olnud ka abilisi, näiteks Fatme Helge Leevald, Mailis Kalvik, Kee Abel, Anne-Mary Läll, Marge Tuisk, viimastel aastatel Katrin Lehtjõe, Katre Jaani, Kalli Karmel Jaani, Andra Strandberg ja Kristi Riivik.

  3. 3

    Laste Muusikateater

    7–12 aastat

    Laste Muusikateater alustas tegutsemist Kaunite Kunstide Kooli sünniga 1994. aastal. Esimesed õpetajad olid näitlejad Peeter Oja ja Andres Raag. Viimane lavastas esimese õppeaasta lõpuks 90 lapsega massmuusikali „Seiklused Kikerkukermaal”. Nii sai Kaunite-koolis muusikateatri tegemine alguse.
    Algusaastatel töötasid lasteteatri lavastajatena veel ka Ivo Eensalu, Iren Voites, Andrus Roos ja Meelis Muhu.

    Õpilaste arvu kasvuga kasvas ka erinevate teatritruppide arv. Laste Muusikateater tegutses vahepeal isegi kolmes vanusegrupis – nooremas, keskmises ja vanemas – kuni viimane neist Noorte Muusikateatriks ümber nimetati.

    Aastate jooksul on lasteteatri(te)s lavastatud palju tuntud muinasjutt-muusikale („Pöial-Liisi”, „Keisri uued rõivad”, „Vahva rätsep”, „Tuhkatriinu”, „Merineitsi” jt), aga ka ajaloolisi ja seiklusmuusikale („Üks kõigi ja kõik ühe eest”, „Sultan Saladin ja kuningas Lõvisüda” jt), millest nii mõnigi ka hiljem taaslavastamist on leidnud.

    Alates 2015aastast tegutseb Laste Muusikateater kahes vanusegrupis – nooremas ja vanemas.

    Laste Muusikateatri noorem rühm

    Kui Mudilasteatri lapsed hakkavad kooli minema, on neil aeg ka oma teatrirühm vaheatada välja koolilaste oma vastu – seega vanuserühm 7 – 9a. , nüüd aga veab selle tegevust juba pikalt Katre Jaani, olles rühma lavastaja, koreograaf, tihti ka kunstnik. Muusikajuhtideks on tal kõrval olnud Hille Savi, Laura Virkkunen, Linda-Ellen Toom ja Kaari Sillamaa.
    Lisaks eelpool nimetatud lavalugudele on noorema rühma poolt selgeks õpitud ja ette kantud veel ka „Saabastega kass”, „Punamütsike”, „Jõuluingli lugu”, „Kolikambri müsteerium”, „Karukihv”, „Seitsme kitsetalle jõulud”, „Mardikese seiklused Kadrilinnas” jt

    Laste Muusikateatri vanem rühm

    Kui Laste Muusikateater kaheks lagunes, sai venama rühma juhendajaks Hille Savi, kes oli samas muusikateatrit teinud juba mudilasena. Lasteteatri vanema rühma tekkimise ajaks oli Hille just lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuri muusikapedagoogika erialal. Niisiis sai noor juhendaja oma käe alla kõige keerulisema vanuserühma – 10 – 12-aastased mürsikud – oli nende lavastaja ja muusikajuht, tema kõrval tüütasid koreograafidena Kertu Raja – samuti kaunite vilistlane, tema õde Kätlin Raja jt. Rühmaga proovisid kätt mitmed teisedki – Johanna-Elise Kabel, Mark Oja, Kärt Anton, Sireli Salum jt.
    Viimased kaks aastat on Lasteteater vanema rühma lavastajaks olnud samuti kooli vilistlane Anna Danilson, kelle kõrval koreograafidena Andra Strandberg ja Kalli karmel Jaani ning muusikajuhina koolijuht Kaari.

    Lavale on toodud muusikalid „Ühe armastuse lugu”, „Aladdini imelamp”, „Tuhkatriinu”, „Mäng”, „Lumeeit”, „Rokkivad detektiivid”, „Ettevaatust, Tulnukate Küla”, „Kaunitar ja Koletis” jt

  4. 4

    Noorte Muusikateater

    Kui lasteteatri suuremad olid jõudnud gümnaasiumiklassidesse, sai teatri vanem rühm nime Noorte Muusikateater ja lavastajaks neile kutsuti näitleja Elle Kull. Tema käe all lavastati mitu klassikalist tükki: „Libahunt”, A. Kitzbergi muusikaline draama, ja koomiline jant „Peetrus Kuppelvaari naisevõtmised”. Tähtsale kohale tõusid mingil ajal ka sotsiaalse sisuga lavatükid. Ühtejärge tehti neid üsna mitu – „Tütarlaste kooli juhtum”, „Prügimäe printsess”, mõni aasta hiljem „Sinine reede” ja „Positiivsete klubi” ning nüüd pärast pikka vaheaega „Katki”.

    Loomulikult ei ole vähenenud kuulsate kirjanduslike ja ajalooliste lavastuste tähtsus. Materjalide täiendamisel on tehtud armastatumad teosed uuesti uues kuues, samuti täiesti uusi lavastusi („Kolm musketäri”, „Kerjuste ooper” J. Gay järgi, „Lesed” I. Mrožeki komöödia), aga ka muinasjutt-muusikale („Lumivalgeke”, „Lumekuninganna”) ning algupärandeid oma sulest („Valed abielud”, „Verelegend”) jt.

    Noorte Muusikateatriga on töötanud Elle Kull, Iren Voites, Andrus Roos, Reet Paavel, Ain Saviauk, Kaari Sillamaa, Kristin Pukka ja Kaunite-kooli vilistlane Gerda Johnson. Viimastel aastatel üsna pikalt Janika Sillamaa, lisaks Kaunite-kooli vilistlased Kaarel Orumägi, Johanna-Elise Kabel, Mark Oja, Andrus Muuga, Kertu Raja ja repetiitorina Noorteteatri õpilane Viona Vipper. Suurprojekte, kus lisaks Noorteteatrile on kaasatud ka Lasteteatri õpilasi, üliõpilasi, vilistlasi ja külalisesinejaid professionaalide hulgast, on lavastanud Katre Jaani („Jane Eyre”, „Désirée ehk Napoleoni kihlatust Rootsi kuningannaks” jt).

Üle astmete

Mõne aasta tagant lavastatakse ka suuri, ülekoolilisi teatritükke, kus pannakse kokku kaks või rohkem erinevas vanuses truppi või kutsutakse kaasa mängima professionaalid muusika- ja teatrimaailmast. Olgu eelkoolilaps või gümnaasiumiõpilane – ikka on olnud põnev ja ka hariv teha laval rolli koos päris lauljate ja näitlejatega. Need nn staarmuusikalid on samaväärselt õpilastükkidega ära toodud lavastuste lehel.

Alates aastast 1999 on sündinud filmi tegemise traditsioon, tänu millele on üsna suur hulk lavatükke filmilindile jäädvustatud. Sellest omakorda on välja kasvanud hooaja avamise traditsioon filmi esilinastusega.