Müllersonide saaga II osa põhjal lavastuv muusikaline ajastudraama „Valed abielud“ tuleb lavale 5. ja 8. juunil Lindakivi Kultuurikeskuses – kummalgi päeval kell 12.00 ja kell 19.00
Lavastaja Janika Sillamaa nimetab seda omamoodi „tühistamise tükiks”, väljend, mis on käibel tänapäeval, kuigi laval toimuv on aastast 1907.
„Valed abielud“ on lugu sellest, kuidas kõik mis oleks võinud minna ühtemoodi, läheb teisiti – ütleb Janika. Veel on „Valed abielud“ ka lugu sellest, kuidas inimese tühistamine pole midagi uut. Seda on tehtud Vana-Egiptuse aegadest peale. Vahendid on teised. See võib olla kuninga soosingu kaotamine või Twitteris skandaali üles kiskumine. 1907 aastal sai seda teha mitmeti. Näiteks kohalikus ajalehes…
20. sajandi algus oli väga segane aeg. Suured sõjad olid küll pidamata, aga õhk oli elektrit täis. Tööstus ja tehnika arenesid, kunstis võttis pead modernism. Teatrimaailm kihistus vodevillideks ja ekspressiivseteks groteskideks.. Glamuur ja vaesus elasid käsikäes. Palju segadust jõuab ka väikesesse Sonneni linna Saksamaal. Abielud lähevad valesti, seltskonna ajakirjandus vohab süüdimatult. Kui leiba ei jagu, siis elatakse klatšist….Tükis ongi palju ajalehti, ajalehtedes skandaalseid avaldusi, ajalehtedest väljaspool palju armastust ning arusaamatusi.
Ja väga palju tegelasi…
Kuna „Valed abielud“ (nii lavatükk kui raamat) on järg ühele teisele loole (nii lavatükile kui raamatule), mille nimeks „Kadunud sugulane ehk Tsirkus roosiaias“ (lavastus K.S. Muusikateatris 10 a tagasi), on paslik üle vaadata tegelased, kes publiku ette astuvad – mis nad endast kujutavad, kust nad on pärit, mida igapäevaselt teevad, keda armastavad/vihkavad jne.
Ühesõnaga – neile, kes pole I raamatut lugenud – tegelaste tutvustus:
Frida e Elfrida – Müllersonide I paruness (Viona Vipper) ja Tom – krahv Thomas Wilfried von Engelfels (Grant Partasjuk)
Neid sidus noorpõlve keelatud armastus – seisuse vahe, kus üks oli paruness ja teine vaene vanemateta rändtsirkuse artist. Tom – ettearvamatu nagu ta oli, sattus pahandusse ja kuulutati politsei poolt tagaotsitavaks. Frida, kelle jaoks eelkõige olid tähtsad põhimõtted ja moraal (et ei mingit suhet enne abielu ja ei mingit abielu seisusevastaselt) suutis Tomi vastu olla ööl enne viimase põgenemist tõrjuv, mistõttu keevaline Tom omakorda sattus juhusuhtesse Lisette Lustigiga – kutsutud Piima-Liisuks.
Siiski lubas Tom Fridale, et tuleb kunagi tagasi kas parunina, krahvina või millegi kolmandana – ükskõik mil moel ta selle tiitli siis saab – ja palub Frida kätt!
Valede abielude alguseks on Tom olnud ära 7 aastat, Fridale kordagi kirjutamata ja samas ka ise kodulinnas toimunud sündmustest teadmata.
Kaksikud Rita e Margarita ja Gita e Birgitta – Müllersonide 2. ja 3. paruness (vastavalt Liis Marii Männik ja Sireli Salum) ning nende noorpõlve kallimad Ivo ja Leo (Priidu Leinus ja Reio Leinus)
Samuti mittesoovitavad suhted – kuna ühed jällegi aadlipreilid, teised samuti rändtsirkuse artistid, kes oma päritolust teavad vaid, et VIST ON VENELASED, aga ei midagi enamat. Titest saati on nad elanud Saksamaal, nende eestkostja – mustlane Marfa – aga nende dokumentidega kadunud.
Olles neljakesi vandunud jääda eluks ajaks kokku, lahkusid ka Ivo-Leo Marfa jälgedes omi JUURI OTSIMA! Samuti kadunud 7 aastat, mille tulemusel Gita on vahepeal abiellunud ja Rita siirdunud kloostrisse, demonstreerimaks õele oma pahameelt viimase abiellumise suhtes.
Suzi e Suzanne – Müllersonide 4. paruness (Elisabeth Jõgi) ja tema kallim Casper Hasel (Remo Pihel), ka endine tsirkuse artistist on vilistanud Frida keelule, üldsuse arvamusele ja jäänud kokku. Suzit pole heidutanud ka teadmine, et abielu madalamast seisusest mehega jätab nende lapsed ilma tiitlita. Et oma korterit ülal pidada, on Suzi pakkunud end kohalikku Regengardeni kabareeteatrisse näitlejaks ja saanudki võimaluse – mängida peaosa vodevillis „Alice Imedemaal“. Tema kihlatu Casper on selleks ajaks asunud tööle vanakraamipoe müüjana.
Illa e Marilla ja Hilde e Hildegard – Müllersonide 5. ja 6. paruness (vastavalt Sandra Nuudi ja Marika Sirak)
…. abielumõtetega veel oma pead ei vaeva, aga – on otsustanud hakata lahterdama kohalikke abielupaare VALEDEKS JA ÕIGETEKS, mille kohta Hilde on ka märkmiku sisse seadnud.
Marta von Schortsbacher – parunesside täditütar (Maarja Malva).
Kirju minevikuga, julge mõtlemise ja käitumisega daam. Vaatamata õnnestunud abielule naabermõisa leskparun Hugo von Schortsbacheriga, ei pääse Marta siiski minevikust, mis on talle pärandanud abielueelse mustanahalise Jimmy (kelle isa oli Aafrika meremees) ja kõigiti sündsalt abiellu sündinud Madlene`i, kes sarnaneb siiski kahtlaselt palju kohalikule Kala-Karlale …
Hugo von Schortsbacher (Karl Mattias Rässa)
Noorparun – Marta mehe vanim poeg eelmisest abielust.
Õnnetu noormees, kelle armastatu Josephine omal ajal oli tema käe tagasi lükanud ja eelistanud teist – kasiinoärimeest Fred Sternhaufi. Nüüdseks on Hugo end pühendanud lausa armastatu abielu jälgimisele ja Fredi pahede kollektsioneerimisele. Kuna isa – vana parun Hugo von Schortsbacher, viibib tihti ära, on noor Hugo valinud südamepuistamiseks isa naise – proua Marta.
Josephine Sternhauf (Freya Gross)
…. on Sonneni rikkaima mehe – raudteeaktsionär Verner Kotteli tütar.
Omal ajal oli tal kaks austajat – noor Hugo von Schortsbacher (Marta mehe vanem poeg eelmisest abielust) ja Sonneni pangahärra Fred Sternhauf. Josephine valis Fredi, kuna too oli kogu linna lemmik, tehes samal ajal õnnetuks Hugo. Valede abielude ajal on Josephinel ja Fredil kaks tütart.
Fred Sternhauf (Priidu Leinus)
… pole abikaasana aga sugugi kullatükk – vaid hirmus peolõvi, kel tüdrukuid jalaga segada. Nüüdseks on ta pangahärra ameti vahetanud kasiino ja hipodroomi äri vastu. Abikaasa Josephine meelehärmiks lööb ta aega surnuks kabaree tüdrukute seltsis, kelledest Laila (Marianna Tuisk) on tal omas ringis lausa avalik pruut.
Tegelikult on Fredil aga ka päris kiindumus juba varasemast ajast – Lily!! Abielluda tundus omal ajal muidugi õigem Josephinega, sest kust muidu oleks tulnud rahad kasiinoäri käimalükkamiseks, kui mitte rikkalt äialt – Josephine isalt!
Molly ja Lily Meierlingid – ema ja tütar (vastavalt Marian Perkmann ja Anna Danilson),
kellest ema – Moe-Molly on Sonneni moemaja omanik, Lily aga Regengardeni kabaree artist. Molly on kurikuulus oma skandaalsete suhete tõttu kõikvõimalike meestega, samas tuntud õiglase meele ja julge ütlemise poolest. Aastaid tagasi oli nii emal kui tütrel mõlemal olnud suhe Fred Sternhaufiga. Valede abielude ajaks on Fred aga Lilyt taas piirama hakanud, sest just Lily näol näib olevat tegemist tõelise tundega.
Kala-Karla ja Piruka-Betty ning Piima-Liisu ja Vorsti-Volli
olid lastena sõpruskond, kes laatadel oma perede kaupa müüsid ja seega nn ülalmainitud „nimed“ said. Omavahel oldi paaris järgmiselt: Betty Karlaga ja Liisu Volliga.
Betty e Elisabeth ja Karl Fisch (vastavalt Mia-Ly Tooming ja Silver Voorel v Dorian Tamm)
… said perekonnaks vastu Betty ema tahtmist, sest Karla oli vaene. Kuna ta kaluriametiga teenis vähe, hakkas ta sala-viina ajama ja nii said nad ots-otsaga kokku. Betty oli tasane ja heakene, Karla aga igavene vembumees, kes elas uljast nalja-naiste ja napsumaiast elu. Mingisse aega jäi temal ka lühike kuramaaž paruness Martaga, mis lõppes õnnetuseks lausa skandaalse tagajärjega… Seda aga ei tohi keegi teada, eriti tema oma Betty.
Liisu ehk Lisette Lustig (Mirjam Sirak)
ja Volli paari ei läinud, sest Liisut tabas ootamatult „üks öö armastust“, kui ta kohtas Sonneni tänaval Tomi (kes oli hetkel nördinud, et Frida tema vastu külm oli). Tom põgenes, kuna teda otsis politsei, Liisu jäi aga lapseootele. Valede abielude ajaks on laps Wilfried Lustig äsja surnud ja pere valmistumas matusteks.
Volli oli jäänud kibestunult üksikuks – sest Liisu oli ta sõrmuse tagasi lükanud. Põhjust ei aimanud keegi – nagu ei teadnud keegi ka seda, KES OLI OLNUD Liisu lapse isa. Asjaga kursis olid ainult mõned inimesed. Muidu on Liisu kinnine ja vaikne. Üks pahe oli tal ka – ta armastas napsutada – mida suuremad mured, seda enam. Viina sai ta sõbranna Bettylt (sala-viin ju)
Perekond Lustigid – Liisu (Lisette) ema, isa ja õde Adele – Sonneni Meierei pidajad.
Isa Harry (Dorian Tamm) – Linnanõukogu liige – jõuline, uhke, valjusõnaline mees, keda kartsid kõik ülejäänud linnanõukogu liikmed, loomulikult ka tema naine Marge ja tütred.
Marge (Maarja Malva) – tasane ja allaheitlik naine, kes püüdis tütreid karmi isa eest kaitsta kuidas oskas.
Adele (Andra Halgma) – pere noorem tütar – Liisu vastand – jõuline nagu isa, laia olekuga, julge, elav ja edev. Armastas ilusaid riideid, rikkaid mehi ja seltskonna tähelepanu. Oma unistus oli tal ka – saada reporteriks, sest teda tõmbab skandaalse elu poole. Ka tema igatses armastada ja olla armastatud – aga paraku vaatasid poisid miskipärast tema õde rohkem kui teda.
Süllermannid
Maximilien (Kaarel Kreekmann) – mitmendat põlve trükitööstusele ja ajakirjandusele pühendunud juut, Sensatsioonid olid tema leib ja nende eest omas ajalehes „Sonneni Kuulutaja“ oli ta valmis minema üle laipade.
Emma (Marta Murd) – tema kannatlik ja tasane teinepool, kel alatasa tuli mehe sensatsioonide himu tõttu hiljem suhteid siluda.
Max (Ralf Oliver Purje) – nende poeg – isa jälgedes rühkiv noormees, kes armastas küll ajakirjandust, oli aga ses osas palju inimlikum kui isa ega pidanud õigeks tema jõhkraid võtteid äri ajades.
Carina (Marianna Tuisk) – Maxi kihlatu – lillepoe omaniku tütar. Süllermannide pere sugulane, mis tegi pere pisut murelikuks. Tüdruk suure südamega – õrnake ja armastav ja mitte kedagi iial hukkamõistev…
Kus trükitakse ajalehti, seal on alati platsis ka lehepoisid (Albert Joala, Karl Markus Klaas ja
Roomet Sirak)
Ottniel von Munk (Hugo Sebastian Sulger)
Parun ja samas ka Regengardeni kabaree omanik ja direktor. Kuigi vana, oli ta oma vitaalse olekuga linna üks kuulsamaid tegelasi. Ta elas aktiivset elu mehena ja ärimehena, ega kahetsenud iial patte. Omal ajal oli ta väga armastanud oma primadonnat madam Lullyt, aga noh jah … sellest ei tohtinud teised ju teada …
Madam Lully (Eliise Ra Tõemäe)
Just tema oli see, kellele Ottniel von Munk omal ajal käe ja silma peale pani, mille tulemusena sai Lully poja Adama. Kui lapseootus oli ilmsiks tulnud, pildi Lully kabareest loomulikult lahkuma. Ja just siis tuligi temal mõte koguda enda ümber kokku mingi arv kodutuid tänavalapsi, õpetada nad laulma, tantsima ja trikke tegema ning nii sündis Madam Lully Rändtsirkus, mis oli koduks nii Tomile, Ivole-Leole, Casperile, tema oma Adamale ja veel reale lastele, kellesse omal ajal kiindus Müllersonide mõisaproua Luise ja millest sai alguse aadlipreilide ja tsirkusepoiste eluaegne sõprus.
Wolfgang von Munk (Joosep Paemre), Ottnieli poeg.
Parun ja oma isa täielik vastand – korralik, aus, pühendunud perele, sh oma vastsele abikaasale Gitale (end. Birgitta von Müllerson) ja just ilmavalgust näinud pojale.
Kim (Reio Leinus)
Kabaree šveitser – endine Müllersonide mõisa tallipoiss, kes uue ja sooja koha peale saanud tänu Suzi tööle asumisega kabaree näitlejaks (tutvuse kaudu). Kim oli teda ümbritseva elu peegelpilt – heatahtlik naljamees, kes alati õigel ajal õiges kohas.
Maria Leontjevna Stogorovskaja (Anna Danilson)
Vürstitar – sureva vürsti Leonti Ivanovitš Stogorovski (Mark Oja) tütar ja kaksikute Ivani ja Leonti (Ivo ja Leo) noorem õde. Isa Leonti oli nooruses oma kaksikud pojad ära põlanud, arvates et tema naine on teda petnud (kuna ta teadis, et ei pidavat lapsi saama). Naine oli sünnitama viidud kaugele maamõisa ja peale kaksikute sündi anti lapsed mustlasnaise Marfa hoolde, kes nad Venemaalt Saksamaale toimetas. Kui sündis Maria, kes oli oma isa nägu, ei olnud kahtlust, et vürsti siiski lapsi saab. Kogu edaspidise elu otsis vürst oma kadunud kaksikuid, teda aitas selles vaid tema teener Timofei, kõigi teiste eest oli info salastatud. Sest kus selle häbi ots, et üks vürst nii rumalalt on käitunud. Kaksikuid ei õnnestunud isal leida, kuigi siit-sealt oli ta kuulnud, et nad „kusagil on liikunud“. Surivoodil, kui oli aeg preestrile (Grant Partasjuk) pihtida, tunnistas vürst ka Mariale kõik üles ja vürstitar lubas isale, et otsib oma kaksikvennad üles.
Marfa (Mia-Ly Tooming) …
…mustlasmoor, kelle ülesandeks oli Ivo-Leo toimetamine Sankt-Peterburist võimalikult kaugele. Marfa lubas siiski vürstinnale hoida poisse ja nende vürstlikku päritolu tõendavaid dokumente, et ehk saab kunagi nende õigsus tõestatud. Poisid kasvasid üles Saksamaal ühes mustkunstniku peres. Et kasuisa aga suli ja varas oli, lasid nad kodust ühel hetkel jalga ja liitusid rändtsirkuse-trupiga, mida juhtis Madam Lully ja kus nad kohtusid Tomi, Casperi ja teiste artistidega. Marfa müüs millalgi poiste dokumendid rahapuuduses maha, siis kahetses tehtut ja andis end üles.
Kõrgeaulisi teenivad kniksutades ja ette-taha kummardades majapidajanna Riste (Cariina Isabella Normann), teenijatüdruk Nora (Elisabet Kruusmets) – Müllersonide mõisas, ja vana kammerteener Ernst (Remo Pihel) – Schortsbacherite Valges Villas.
Veel tantsib, laulab ja on muidu ilusad ja kuulsad – terve hulk Kabaree artiste, keda lavastab ja juhatab maestro herr Mayer (Joosep Paemre), kes kõik ilmuvadki välja alles Valedes abieludes – varasemas osas peategelastel Kabareesse asja pole.
Redeliga töömehi leidub kindlasti igal ajal igas linnas. Ka sel korral on siin üks (Ralf Oliver Purje), kes redel seljas – alati valel ajal ja vales kohas, suudab kõigil teistel jalus kakerdada.