„Libahunt“ – draamafilm kogu Salme rahvale enne pikka lahusolekut!

Kuna tänasel hetkel, kus Salme maja on remondiootuses ja siin tegutsevad ringid pikaks perioodiks laiali peavad kolima – igaüks kes kuhu saab, otsustas Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide Kool enne pikka lahusolekut veel viimast korda „koosolemist“ tähistada – tunnike ühiselt suures saalis istuda üht Eestimaale olulist draamat – Kitzbergi „Libahunti“ vaadates.
Eesti algupärand sobis selleks produtsent Kaari arvates hästi seepärast, et nii Eesti Vabariik kui Kaunite Kunstide Kool on juubelite tuules üheskoos – üks oma 100., teine 25.-ga ja Kaari kooli poiss Tanel Toom on just valmis saanud ka oma suurfilmi „Tõde ja õigus“, mis on samuti Eesti algupärand ja suure kirjamehe töö.

August Kitzbergi „Libahunt“ on Eesti üks armastatumaid draamatükke, mida on meie teatrites mängitud aastakümneid. Teatrikooli päevil mängis tänase draamafilmi lavastaja Elle Kull Tammaru Marit.

„Libahunt“ on oma klassikalises headuses olnud Kaari Sillamaa Noorte Muusikateatri mängukavas mitmel korral:
Kõigepealt 2002a. Ka siis lavastas selle näitleja Elle Kull, kes tol ajal oli Noorteteatri näitlemisõpetaja.
Omaette eksootikaks kujunesid tookordse „Libahundi“ etendused nii Rocca al Mare Vabaõhumuuseumis Kolga talu õuel, Prantsusmaal Avignoni Rahvusvahelisel teatrifestivalil, kui ka Esto-päevadel Riias, kus esitati lugu hoopiski parkettpõrandaga saalis, lavastaja Elle Kull samal ajal Riia Filharmoonia laval Suurt Esto Galakontserti teadustamas.

Uuesti sai Elle kutsutud „Libahunti“ lavastama 2010 a, kui esimese lavastuse väike Tiina – Kertu Raja – oli suureks kasvanud ja astus nüüd üles täiskasvanud Tiina rollis.
Et Jaanitule pildis oleks rohkem rahvast ja tantsud ehedamad, paluti kaasa tegema ka Tantsuansambel Lee noored ning tantsujuhiks nende juht Maido Saar.  Mari osas oli Janely Uint, Margusena astus üles Kaspar Virks.

Vana Eesti elu-olu oma suitsutare, pidevalt vokki tallava perenaise ja söömalauaga, kus ühest suurest savikausist kogu pere kordamööda oma lusikatega leent võttis, jäi omal ajal silma ka paljudele etenduste külastajatele Prantsusmaal Avignonis. Seal – linnaväravate kõrval mänguplatsil, kus viiel päeval järjest „Libahunti“ ette kandsime, kogunes juba lavaseadmise ajaks huvilisi, kes palusid luba end kas maja või vokiga koos pildistada. Tookord oli lavakunstnik Mari-Leen Peep.

Ka uuel lavastusel koos Tantsuansambel Leega ei jäänud lavapilt alla eelmisele. Seekord pani suitsutare, väravad jms lavale kunstnik Villu Feldberg, kelle kutsusime kunstnikuks ka juba filmi tegemise juurde, seda enam, et filmivõtted koondusid oma põhitegevuses Villu maakodu vahetusse lähedusse Kurgjale, kus võtted algasid 2015a suvel.

• 

• 

• 

• 

• 

Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumis võeti meie filmitegemist väga tõsiselt, kaasaaitajaid leidus kõiges, kus hätta jäädi: kohalik perenaine Juta Tekku õpetas näiteks tüdrukud ketrama, asudes ka ise kaamera ees voki taha, kui oli vaja ketraja kätest lähivõtet saada. Ka Jaanitule äärde tuli Juta istuma, et pildis ka eakamaid inimesi oleks.
Muuseumi rahvas andis filmitegijate käsutusse heinamaa, kuurialuse ja sobiva tare Tammaru pere elamuks, kus sai filmida nii väljas kui sees, samuti tolleaegseid tarvikuid, mis majas vaja läks.

• 

• 

• 

• 

• 

• 

• 

Kui metsas jooksmist ja huikamist, marjakorjamist ja armastamist filmiti talumaadest veidi kaugemal metsas, tuldi Jaanituleks ikka-jälle muuseumi territooriumile tagasi.
Jaanitule pildi tegemiseks tuli sõita Kurgjale veel tagasigi, kuna lavastaja Kull ei olnud ühe või teise asjaga siiski rahule jäänud.

Nii ühel kui teisel korral käisid Kaunite Kooli noortega lõkke ümber kaamerate ees lustimas lisaks ka Lee omad (Arvi Alamaa, Robert Raag, Maria Kivari, Liis Siimar, Liisa Kurgu, Kristjan Järve), samuti oli kohal tantsuseadja Maido Saar ise.

• 

• 

• 

• 

• 

Kuna „Libahundi“ sündmused kestavad läbi aastakümnete, tuli filmida ka muid aastaaegu kui vaid suvi. Nii toimusid talvevõtted (need juba poolteist aastat hiljem) Rocca al Mare Vabaõhumuuseumis, kus filmiti nõia nuhtlemise, saanisõidu, matuste ja väikese Tiina metsa põgenemise stseenid. Kuna väike Tiina (Annaliise Anvelt) pidi miinuskraadises metsas paljaste jalasäärte ja käsivartega lumes sumpama, seisis samas lähedal auto, mis oli soojaks köetud, et tüdruk duublite vahel sai sinna sisse sooja joosta.

Isegi veel siis, kui võtted juba lõppenuks olid kuulutatud, leidis Elle Kull ikka lappimist vajavaid „auke“, mille tarvis režissöör Katre, kaameramees Virko ja riieturid välja kutsuti ning filmiti nii ja naa, et oleks katteplaane.
Ja kui Tammaru vanaema monoloogile lisaks oli vaja näidata heledapäiseid naisi ja tüdrukuid, keda võtte ajaks vähevõitu tundus olevat, läks Elle isegi Salme maja peale otsingutele, tulles tagasi Folie tsirkuse Gaili Illissoniga, kellele samuti linane särk selga tõmmati ja ta siis kaamera ette teistega ritta seisma lükati.

Kui pildid lõpuks koos olid, tuli filmile ka muusika juurde panna. See sai toimuma Kaunite Kooli koostöö-stuudios – Studio89-s, kus Franck Reisner kõigepealt ema Kaari poolt etenduseks loodud muusikalised teemad õigetesse kohtadesse ära paigutas ja siis nende üle ja ümber, alla ja peale oma sümfoonilist helikangast hakkas seadma. Õe Janika abiga mixiti mitmeid teemasid kokku ja lauldi pillihäältele vokaale lisaks.
Teatrilavastuse lõpulaul „Kurva hundi hüüd”, mis esialgsel kujul oli lihtne salmilaul, on filmi tunnuslauluna saanud aga palju jõulisema ja emotsionaalsema väljundi (kooriseade Virgo Sillamaa, solist Janika Sillamaa). Rõõmsamad kohad filmis nagu Jaanituli ja Pulmad – kaunistati torupillimuusikaga, süngemad kohad – Tiina monoloog ja tema kodust metsa saatmine – parmupilliga. Mõlemad mängis stuudios sisse Sandra Vabarna. Aga käis muidki muusikuid filmi helipilti täiendamas, eriti lauljaid.
Nüüd siis on film lõpuks koos (kokku oleme Kaunite Koolis teinud 27 filmi) ja kõik oodatud vaatama TASUTA!

Kordame siinkohal veel ka põhitegijad üle, kuigi nad ka filmi tiitrites kenasti üles on loetud koos kõigi teistega.

Käsikiri Kitzbergi järgi – Kaari Sillamaa, lavastaja Elle Kull, režissöör Katre Jaani muusika Kaari Sillamaa ja Franck Reisner, kunstnik Villu Feldberg. Võttegrupp – Virko Veskoja,  Kasper Raidam, Aivo Rannik, Janar Hakk, Franck Reisner, Gerda-Triin Hääl, Andrus Muuga, Hille Savi, Marleen Vitsut jt. Võttegrupi konsultant Mait Mäekivi.
Suuremates rollides: Kertu Raja (Tiina), Janely Uint (Mari), Tauno Tagel (Margus), Terje Tampere-Liiv (vanaema), Tormis Laanisto (peremees), Caisa Sell (perenaine), Kaarel Raidam (sulane Jaanus), Annaliise Anvelt (väike Tiina), Maria Paavel (väike Mari), Joonas Sirel (väike Margus) jpt.