Hans Christian Anderseni muinasjutt „Lumekuninganna“ sai Kaunite Koolis esmakordselt lavale aastal 2012, kui Janika Sillamaa selle muusikaliks kirjutas.
Nimirolli tegi ta tookordse Noorteteatri tüdrukule Helen Männikule, kelle kandev alt autorit väga inspireeris. Heleni lavapartnereid Kajd ja Gerdat etendasid tookord Kasper Raidam ja Anette Maria Kuklane – samuti Noorteteatri õpilased.
Edasi läksid mõned aastad ja „Lumekuningannast“ sai film (2015), kus stsenaarium ja muusikaline materjal oli sama, pooled tegijad aga uued. Esikolmik oli filmis järgmine – nimirollis Violeta Osula, Kaj – Johann Ortin Õun ja Gerda – Loora Eliise Kaarelson.
Kõik nimetatud tegijad on tänaseks juba täisinimesed – ülikoolid läbi ja abiellugi heidetud.
Järgmine lavastus Lumekuningannast jäi koroona-epideemiale jalgu (2020). Esietendused jõudsid küll lavale, aga kordused publiku soovil jäid ära ja lükkusid ja jälle lükkusid, kuni tegijad loobusid. Tookordsed põhirollide kandjad Viono Vipper (Lumekuninganna) ja Anna Danilson (Gerda) on täna üliõpilased ja selle kõrval ka Kaunite Kooli õpetajad.
Ent materjal meeldib noortele jätkuvalt ja seepärast on lugu jälle uuesti lavale tulemas!
Tuleb tuttavlikult ja ehedalt ja lisaks põhikolmikule on laval suur hulk värvikaid tegelasi – vanaema, prints Neeme ja printsess Vilma, isavares ja emavares, Lilleaia Nõid ja tema arvukas lillepere, Röövlieit Rusikas oma jõuguga, kel kõigil ägedad nimed nagu Sooda, Käpard, Kurjam, Madrus ja Näpumees ning tema röövlitütar Rüblik, veel Lapi nõid ja Põhjapõder – lisaks kõigile veel ka põrgulised põrgus, inglid taevas, pidulised ballil jne.
Andersen kirjutas loo Lumekuningannast 39-aastaselt, olles selleks ajaks loonud mitu romaani, suurel hulgal luuletusi, avaldanud reisikirju, tema näitemänge oli lavastatud juba Kuninglikus Teatris ja tema arvukatest muinasjuttudest oli 9 aasta eest ilmunud esimene kogu („Lastele vestetud muinasjutud”).
Seepärast pole ime, et „Lumekuninganna“ tundub pigem täiskasvanute muinasjutuna, mitte niivõrd lastele mõeldud loona, kuna autoril elukogemust oli kirjutamise ajaks juba omajagu.
Kirjutiste põhjal oli Hans Christian Andersen eriline, nagu enamus väga andekaid inimesi. „Temas oli koos pidevalt kaks – naine ja mees!” kirjutas kirjanikku uurinud taanlane Jens Andersen, kelle isa on pärit Fyni saarelt, kus on ka kirjanik sündinud (sugulusega pole siiski tegemist).
Andersen olevat lapsena tahtnud saada näitlejaks, mistõttu võtnud ta 14-aastase poisina ette teekonna Kopenhaagenisse, et õppida laulmist ja tantsimist. Soov olla keegi teine, ei avaldanud tema elus siiski mitte laval rolle mängides, vaid tema kirjandusloomingus. Ta reisis palju, oli üheaegselt nii kirjanik, kui ka harrastuskunstnik, uuris erinevate inimeste eluolu erinevais paigus ja ilmselt elas oma erinevate tegelaste tundeid ka endas läbi.
Andersenil ei olnud peret – naist ega lapsi, samuti ei teatud olevat tal elukaaslasi – ei naiste ega meeste näol. Sellegipoolest kirjutas ta oma teostes suurest ja kõike muutvast armastusest.
Kaunite Kooli Muusikateatrites on loodud ja lavastatud suur osa Anderseni kuulsamatst muinasjuttudest – lisaks „Lumekuningannale” on olnud laval „Pöial-Liisi”, „Merineitsi”, „Keisri uued rõivad”, „Inetu pardipoeg”, „Printsess hernel”. Osad neist on saanud laulumänguraamatuteks, osad filmideks, s.h ka „Lumekuninganna” ja „Pöial-Liisi”.
Olevat olnud nii, et kaks kuud enne oma surma lugenud Andersen ühest Inglise ajalehest, kuidas tema muinasjutud on kõige loetumad terves maailmas. Nüüd on muinasjutumeistri surmast möödunud 151 aastat ja tema kuulsad lood on jätkuvalt populaarsuse tipus.
Nagu muinasjutud ikka, on neile omane aegade möödudes muutuda, liikuda kaasa tavade ja moega, täieneda ja rikastuda.
Ka „Lumekuninganna” on täna populaarsust kogunud hoopis Elsana Disney multifilmis „Lumekuninganna ja igavene talv”, kus peategelane pole sugugi karm Põhjamaa valitsejanna, vaid süütu printsess, kellele loodus vastu ta enda tahtmist on kinkinud võime kõike ümbritsevat jäätada.
Kaunite Kooli Muusikateatri „Lumekuninganna” pöördub aga taas tagasi algallika juurde ja näitab ära, kuidas kurjuse peegel purunedes maailma paheliseks muutis ja kuidas tänu armastusele on siiski kõik võimalik uuesti heaks teha.
Niisiis jälle – muusikal „Lumekuninganna” Hans Christian Anderseni ainetel.
Autor, lavastaja, kunstnik ja muusikajuht Janika Sillamaa, koreograafid Johanna-Elise Kabel ja Viona Vipper. Laval Muusikateatri 34 õpilast vanuses 13 kuni 20a.
Etendused toimuvad 30.novembril ja 2.detsembril Mere Kultuurikeskuses kell 12.00 ja kell 19.00.
Piletid hinnaga 15.90 ja 12.90 (lapsed, õpilased ja pensionärid) müügil Piletikeskuses ja (piletite olemasolu korral) tund enne etendust kohapeal.
Etendus on üle 2 tunni pikk ja ühe vaheajaga.